Olgugi, et teatrit Eestis armastatakse ja külastusi on palju (viimasel aastal tehti Eestis üle 1,3
mln teatrikülastust), jääb palk kõvasti alla Eesti keskmise. Kõrgharidusega kultuuritöötaja
põhipalk on 1600 eurot bruto. Eesti 2024. aasta II kvartali keskmine brutopalk on aga tõusnud
juba 2007 euroni ning mediaanpalk II kvartalis oli 1641 eurot. Lisaks on kultuuritöötajad ka
viimaste aastate kõrge inflatsiooni tõttu kehvas positsioonis, arvestades, et alates 2019.
aastast on palku tõstetud vaid kolmel aastal:

● 2019 tõusis 1150-nelt 1300-ni (13,04%)
● 2021 1300-lt 1400-ni (7,69%)
● 2023 1400-lt 1600-ni (14,29%)

Kokku teeb see 35,02%, samal ajal on aga keskmine palk tõusnud igal aastal - kokku 44,34%
- ja tarbijahinna indeksi tõus olnud 44,2% (jaanuar 2019 kuni august 2024). Külmutades
palgad aastani 2028, käriseb vahe keskmise palgaga veelgi ning meeleavalduse eestvedajate
sõnul ei saa sellises olukorras solidaarsest kärpest rääkida.
 

Teatrivaldkonna rahastusprobleemidele on äsja osundanud ka Etendusasutuste Liit oma
avalikus kirjas, kus märgitakse septembris avalikuks saanud kärbete ohtu kultuurivaldkonna
säilimisele ja loodava kunsti kvaliteedile. Kõrgharitud kultuuritöötajate palgaläbirääkimised
on kestnud pikalt ning osundatud on vajadusele riiklikult olulise ja Eestile asendamatu
valdkonna spetsialistide töötasu tõstmiseks Eesti keskmiseni, mis oleks kooskõlas
valdkondlike eesmärkidega. Teatritöötajate palgaläbirääkimisi on peetud Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) liikmesliiduna juba 1992. aastast.
 

Eesti Teatriliidu juhatuse esimehe Gert Raudsepa sõnul on kultuurivaldkond olnud aastaid
vaeslapse osas. “Veidi enam kui 20 viimase aastaga on kultuuriministeeriumi eelarve suhtes
riigieelarvesse kahanenud pea kaks korda – kultuuri on seeläbi kärbitud järjekindlalt. Samuti
ei saanud me osa vahepealsest majandustõusust. Ikka leiti põhjuseid, miks ei peaks ka
majandustõusu ajal, solidaarselt muu ühiskonnaga kultuuri rahastamist suurendama,”
kirjeldas Gert Raudsep.
 

Kultuuritöötajate palga mahajäämus on viinud olukorrani, kus 1300-eurose netopalgaga kuus
peab hakkama saama nii mõnigi tippnäitleja ja -lavastaja. Sealjuures on mitmeid
teatritöötajaid, kes saavad regionaalsete erisuste tõttu palka veelgi vähem.
 

Eesti Näitlejate Liidu juhatuse esimees Reimo Sagor hindab kultuuritöötajate ja teatritöötajate
olukorda jätkusuutmatuks. “Meid on aastast aastasse “solidaarselt” kärbitud. Kõrgharidusega
näitlejad, kes on oma valdkonna spetsialistid ja töötavad kooskõlas riigi eesmärkidega
säilitada ning arendada Eesti kultuuri, on pidanud järjepanu leppima 0%-lise palgatõusuga ja
karjäärimudeli puudumisega. See ei ole väärtustav, õiglane ega jätkusuutlik suhtumine
inimestesse. Üha rohkem kuulen teatrist lahkujatest, sest 1300€ netopalk demotiveerib ja
armastusest elukutse vastu saab tühi kõht lõpuks ikkagi võitu.”
 

Asjaolule, et palgavaesuse tõttu hakkavad professionaalsed kõrgharitud töötajad valdkonnast
lahkuma ning ohus on Eesti kultuuri jätkusuutlikkus ja areng, on korduvalt osundanud ka
teiste kultuurivaldkondade esindajad.
 

Meeleavaldust eest vedava Eesti Teatriliidu alla koonduvad valdkondlikud
esindusorganisatsioonid, sealhulgas Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide
Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus,
Eesti Teatriuurijate ja Kriitikute Ühendus ning Eesti Teatriseenioride Ühendus. 1987. aastal
loodud Eesti Teatriliidu tegevuse eesmärk on hoida, arendada ja väärtustada Eesti
teatrikultuuri, teadvustada selle tähtsust ning edendada teatrierialade ja oma liikmete
loometegevust. Teatriliit tegutseb ka ametiühinguna.