Mis on ärisaladus?
Mis on ärisaladus, mis konfidentsiaalsuskohustus? Kas pakutav tasu on konfidentsiaalne?
Ärisaladus[1] on teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Konfidentsiaalsele teabele otsest definitsiooni ei ole, küll aga peab selline teave olema ka reaalselt konfidentsiaalne, st et see ei tohi olla avalik teadmine. Samuti peab teabe avaldajal olema põhjus (sh seadusest tulenev põhjus), miks teavet tuleb konfidentsiaalsena käsitleda (näiteks audiovisuaalse teose arendamisega seonduv, sh ideed, võttekohad ja -ajad, võtmeisikud jms). Teave peab olema määratletud võimalikult täpselt ja konkreetselt.
Reeglina ei ole konfidentsiaalne tavapärasel tööpakkumisel antav informatsioon, sh ka lepingudraft ise. Juhul kui tööpakkuja ei soovi kõiki üksikasju avada, sõlmitakse NDA. Siiski peaksid mõlemad pooled jääma professionaalseks ning teist poolt austavaks, seda ka siis, kui ühe poole pakutavad tingimused tunduvad teisele täiesti ebamõistlikud.
Juhul kui Sul palutakse allkirjastada NDA (non-disclosure agreement. konfidentsiaalsusleping), siis on konfidentsiaalne see osa, mida seal lepingus on konfidentsiaalsena kokku lepitud – näiteks mingid läbirääkimise aluseks olevad asjaolud või põhilepingu tingimused, mida avaldatakse ainult peale NDA allkirjastamist. Lepingu sõlmimise fakt konfidentsiaalne ei ole, samuti ei ole leping konfidentsiaalne enne allkirjastamist. Kuid ole hoolikas teabega, mida Sulle avaldatakse peale NDA sõlmimist!
Põhilepingus sisalduva või eraldiseisvas lepingus kokkulepitud konfidentsiaalsuskohustuse tähtaeg sõltub poolte kokkuleppest. Kõiki lepinguid, sõltumata sellest, mis seal kirjas on, võib jagada advokaadiga, kellel on kutsesaladus – muul moel ei ole võimalik oma õigusi kaitsta.
Töösuhtes (tööleping) saab töötajal tekkida saladuse hoidmise kohustus üksnes juhul, kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja selle sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui tööandja ei ole ärisaladusena määratletud teabe sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud, eeldab seadus, et töötajal ei lasu ka saladuse hoidmise kohustust (TLS § 6 lg 9).
Töötajal on õigus avaldada enda töötasu suurus, kuid muid konfidentsiaalseid finantsandmeid tal lepingus oleva piirangu olemasolul õigust avaldada pole, kuna tegemist võib olla tööandja ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses.[2] Tööandjal reeglina aga ei ole õigust avaldada töötaja tasu suurust asjassepuutuvatele isikule, sh ka teistele töötajatele.
[1] Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107122018002